Rõõmsad lepatriinud osalesid Tulest targem koolitusel 09. oktoober Halliki Tammiste
Teisipäeva hommikul oli rühmas elevust palju, sest külla oli oodata Pärnu päästekomando päästjaid. Juba varem hakkasid lapsed arutlema, millised need päästjad küll olla võivad ja millega nad meie juurde tulevad. Küsimusi tekkis palju ning panime need kõik kenasti kirja, et õigel ajal meeles oleks. Näiteks tundis Louis Alexandre huvi, kuidas päästjad tuld ei karda, Alina soovis teada, kas päästjad elavadki komandos ja Benjaminile oli oluline teada, kas päästjatel endal ka lapsi on.
Päästjad saabusidki täpselt kokkulepitud ajal ning kõigepealt viisid meid enda tööga kurssi. Räägiti, millistele päästesündmustele nad välja sõidavad ning kuidas saab erinevaid õnnetusi ennetada ja ise ohutult käituda. Samuti näidati oma tööriietust ja hapnikuballooni. Nende kohta olid lapsed juba varem uurinud. Eriti huvitas Miat see, kuidas neil tuld kustutades küll palav ei hakka ja kuidas nad riided nii kiiresti selga saavad. Lisaks sai vastuse oma küsimusele Alissia-Elenore, kes soovis teada, kuidas päästjad üldse teavad, et nad peavad väljakutsele sõitma. Selle jaoks töötavad Häirekeskuses koolitatud inimesed, kes võtavad kõik 112-numbrile tehtud kõned vastu. Kui Häirekeskus on teatanud, et on aeg välja sõita, siis on päästjatel aega 1 minut, et jõuda oma tööautosse ning asuda kutsele teele. Sebastiani aga huvitas mitmele väljakutsele korraga sõita saab.
Peale huvitavat vestlust saime võimaluse liikuda õue päästeautot uudistama. Kuna olime eelnevalt saanud teada, et päästjad peavad end väga kiiresti ja korrektselt riidesse panema, siis seda proovisime ka meie – arvatavasti jõudsime maailmarekordit märkiva ajaga rühmast õue. Päästeauto juures olid juba uued jutud – Trevorit oli varem huvitanud, millised tööriistad päästjatel kasutada on ning ka see küsimus sai põhjalikult vastatud. Lisaks saime näha redelit, mis küündib lausa kolmanda korruseni välja ja teada, et vilkurid ja sireenid tuleb nupust tööle panna – see oli Sebastiani huvitanud.
Lisaks töövahendite näitamise lubasid päästjad lastel ka endal käed külge panna ning nii näiteks said lapsed suurte tangidega lõigata puuoksa, katsuda kui raske on ketaslõikur ning kõige tipuks said julgemad ka ise voolikust vett lasta. Loomulikult ei puudunud võimalus piiluda suurde Scania päästeautosse sisse.
Täname Pärnu päästekomando päästjaid, kes pühendasid meile aega ning tutvustasid oma tööd ja töövahendeid suure põhjalikkusega. Tänutäheks kinkisime päästjatele Martteni joonistatud toreda päästeteemalise pildi.
Oleme nüüd kõik tulest natuke targemad!
Kokkuvõtte koostas Rõõmsate lepatriinude rühma õpetaja Marju Üle.
Teisipäeva hommikul oli rühmas elevust palju, sest külla oli oodata Pärnu päästekomando päästjaid. Juba varem hakkasid lapsed arutlema, millised need päästjad küll olla võivad ja millega nad meie juurde tulevad. Küsimusi tekkis palju ning panime need kõik kenasti kirja, et õigel ajal meeles oleks. Näiteks tundis Louis Alexandre huvi, kuidas päästjad tuld ei karda, Alina soovis teada, kas päästjad elavadki komandos ja Benjaminile oli oluline teada, kas päästjatel endal ka lapsi on.
Päästjad saabusidki täpselt kokkulepitud ajal ning kõigepealt viisid meid enda tööga kurssi. Räägiti, millistele päästesündmustele nad välja sõidavad ning kuidas saab erinevaid õnnetusi ennetada ja ise ohutult käituda. Samuti näidati oma tööriietust ja hapnikuballooni. Nende kohta olid lapsed juba varem uurinud. Eriti huvitas Miat see, kuidas neil tuld kustutades küll palav ei hakka ja kuidas nad riided nii kiiresti selga saavad.
Lisaks sai vastuse oma küsimusele Alissia-Elenore, kes soovis teada, kuidas päästjad üldse teavad, et nad peavad väljakutsele sõitma. Selle jaoks töötavad Häirekeskuses koolitatud inimesed, kes võtavad kõik 112-numbrile tehtud kõned vastu. Kui Häirekeskus on teatanud, et on aeg välja sõita, siis on päästjatel aega 1 minut, et jõuda oma tööautosse ning asuda kutsele teele. Sebastiani aga huvitas mitmele väljakutsele korraga sõita saab.
Peale huvitavat vestlust saime võimaluse liikuda õue päästeautot uudistama. Kuna olime eelnevalt saanud teada, et päästjad peavad end väga kiiresti ja korrektselt riidesse panema, siis seda proovisime ka meie – arvatavasti jõudsime maailmarekordit märkiva ajaga rühmast õue. Päästeauto juures olid juba uued jutud – Trevorit oli varem huvitanud, millised tööriistad päästjatel kasutada on ning ka see küsimus sai põhjalikult vastatud. Lisaks saime näha redelit, mis küündib lausa kolmanda korruseni välja ja teada, et vilkurid ja sireenid tuleb nupust tööle panna – see oli Sebastiani huvitanud.
Lisaks töövahendite näitamise lubasid päästjad lastel ka endal käed külge panna ning nii näiteks said lapsed suurte tangidega lõigata puuoksa, katsuda kui raske on ketaslõikur ning kõige tipuks said julgemad ka ise voolikust vett lasta. Loomulikult ei puudunud võimalus piiluda suurde Scania päästeautosse sisse.
Täname Pärnu päästekomando päästjaid, kes pühendasid meile aega ning tutvustasid oma tööd ja töövahendeid suure põhjalikkusega. Tänutäheks kinkisime päästjatele Martteni joonistatud toreda päästeteemalise pildi.
Oleme nüüd kõik tulest natuke targemad!
Kokkuvõtte koostas Rõõmsate lepatriinude rühma õpetaja Marju Üle.
