Eesmärgid ja põhimõtted

Lasteaia töö korraldamisel lähtutakse Koolieelse lasteasutuse seadusest, Pärnu Raja Lasteaia õppekavast ja tervisekaitsenõuetest koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale ning toitlustamisele.

2023-2024 õppeaasta eesmärgid ja prioriteetsed tegevused:

TEEMA 1: KEELEÕPE ON LÕBUS, PÕNEV JA MÄNGULINE.

• Lapsest lähtuva mängulise õppe ja aktiivõppemeetodite rakendamise kaudu pööratakse tähelepanu keeleõppe läbiviimiseks erineva kodukeelega lastele. Kasutatakse erinevaid meetodeid, mis võimaldavad lastel omandada eesti keelt sotsiaalse suhtlemise, mängu ja õppetegevuste kaudu, nt. nt projektõpe, suunatud uurimuslik õpe, 6 klotsi mänguminutid, robootika, Lähme arvumaale, Rahatarkus, Väärtus- ja sotsiaalsete oskuste kasvatusprogrammid: Sa suudad seda, Kiusamisest vaba, Samm sammult; vaikuseminutid, oskuste õpe
• Lasteaia personal toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peresid väärtustades nende kultuuri.
• Lasteaia juurde loodud Lõimitud keelõppe metoodikakeskuse tegevus toetab lasteaiaõpetajaid muukeelsetele lastele eesti keele õpetamisel vahendite, seminaride, kogemuste vahetamise ja avatud tegevuste kaudu.
• Hinnatakse 5-aastaste laste arengut, hindamise e-vahend LAHE, mis sisaldab järgmisi valdkondi: kognitiivsed protsessid, õpipädevus, kõne ja keel, matemaatika ning sotsiaalne pädevus.

• Lasteaia pedagoogiline personal osaleb Erasmus+ õpirändeprojektis, mille kaudu soovitakse täiendada õpetajate teadmisi ja oskusi lõimitud keeleõppe, robootika ja õuesõppe valdkonnas. Kogemusi ja uuenduslikke lähenemisi koolieelse hariduse valdkonnas jagatakse sotsiaalmeedias, lasteaias ning lasteaia juurde loodud Lõimitud keeleõppe metoodikakeskuse kogemuspäevadel, kus osalevad Pärnu linna, maakonna ja Lääne-Eesti piirkonna eesti keelest erineva koduse keelega laste õpetajad.

TEEMA 2: VÄÄRTUSTAME JA TOETAME TERVISLIKKU ELUVIISI, VAIMSET TERVIST JA KEHALIST AKTIIVSUST.   

• Õppe- ja kasvatustöös planeeritakse teadlikult tegevused laste ja personali vaimse ja füüsilise tervise ning sotsiaalsete suhete hoidmiseks ja parendamiseks. 2023 on Kultuuriministeeriumi teema-aastaks LIIKUMISAASTA.
• Seikluste Laegas – programmis osalemine, lasteaia keskkonna kaardistamine, mille eesmärk on saada ülevaade erinevatest Seikluste Laeka sekkumisega seotud valdkondadest, mis on olulised laste käitumisharjumuste kujundamisel (tervislik söömine, vee joomine janu korral, piisav liikumine ja istumisaja vähendamine) õpi- ja kasvukeskkonnas ning õppe- ja kasvatustegevuses.
• 2023/2024. õppeaastast alates korraldavad Suukool ja Tervisekassa 4-5–aastaste laste rühmades igapäevast juhendatud hambapesu. Tegemist on igapäevase õpetaja poolt juhendatud hambapesuga, mille eesmärgiks on parandada laste hammaste tervist ja tõsta suutervisealast teadlikkust. Suukool varustab lasteaiarühma kõikide vajaminevate juhiste ja vahenditega nagu hambaharjad, harjade hoidjad, hambapastad jms. Tegevus on finantseeritud Tervisekassa poolt ja saanud Terviseameti heakskiidu.

Aasta teema 3: ROHELINE KOOL- MÕTLEME ROHELISELT JA TULEME LOODUSELE LÄHEMALE!

• Õpikeskkonna ja mänguala mitmekesistamine õuealal.
• Laste ja vanemate järjepidev toiduteadlikkuse ja söömisharjumuste kujundamine; toitlustamisel toorainete valimisel hooajalisusest lähtumine. Võrsete kasvatamine. Projekti eesmärk on mitmekesistada laste toidulauda ja suurendada tervislike toiduvalikute teadlikkust. Koostöös kohaliku ettevõttega Plantos tuuakse projekti raames igasse Pärnu lasteaiarühma võrsete kasvatuskomplekt.  Võrsed on köögi- ja teraviljade ning maitsetaimede mikrokasvud. Võrsed on väga toitainerikkad, sisaldades vitamiine ja mineraalaineid kuni 40 korda rohkem kui täiskasvanud taimed. Võrseid saab kasvatada aastaringselt tubastes tingimustes ja need on valmis söömiseks 5-14 päevaga. 
• Jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse teadlikkuse tõstmine.

ÜLDEESMÄRGID JA ÕPPETÖÖ KORRALDUS:

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, millest lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel:

• terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine;
• otsustus- ja vastutusvõime;
• oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus;
• enesevalitsemise ja koostöö oskus;
• kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest;
• õpihuvi- ja tegutsemisoskused.
• oskus väärtustada eesti kultuuritraditsioone ning teiste kultuuride eripärasid.

Õppe ja kasvatustegevused toimuvad:

• mängu kaudu –  mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada  mõtlemis- ja probleemide lahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi ning samuti empaatiavõimet ja iseseisvust;
• lapsest lähtuvalt- laps on aktiivne tegutseja, õpetaja on õppimise suunaja ning arengut toetava keskkonna looja.
• vastavuses lapse arengu ja individuaalsusega –  iga lapse arengu ja õppimise soodustamiseks on vaja õppe- ja kasvatustegevusi individualiseerida, sest kõik lapsed on ainulaadsed, erinedes suuresti nii võimete kui arengutempo poolest;
• lõimitult –  lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu on oluline rajada õppe- ja kasvatusprotsess erinevate valdkondade teadmisi lõimivatele tegevustele;
• paindlikult- õppe- ja kasvatusprotsessi kavandab õpetaja lähtudes lapse arengust, samuti lapsevanema soovidest ja lasteasutuse võimalustest. Õpetaja teeb valiku metoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas.
• turvaliselt- lasteaed on turvaline koht koosmängimiseks, uute teadmiste saamiseks, eneseväljendamiseks, tunnustuse saavutamiseks, samuti turvaline koht vigade tegemiseks ja vigadest õppimiseks.
• lapse loovust toetades- lastele on loodud võimalused valikuid teha, ise otsustada, et areneks oskus lahendada probleeme, saavutada soovitud tulemusi, genereerida ideid igapäevategevustes.
• tervislikke eluviiside harjumusi kujundades- õpetaja loob lastele töö-, õppimise- ja mängukeskkonna, mis on tervist hoidev ja edendav, kus lapsed saavad teadmisi tervisest (füüsiline, vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne) ning arenevad eluks vajalikud toimetulekuoskused.
• lapse kehalist aktiivsust toetades- lastele on loodud võimalused mitmekülgseks kehaliseks arenguks ja valikute tegemiseks.
• koostöös lapsevanematega- perekond kannab peamist vastutust lapse kasvatamise, hoolitsuse ja arengu eest. Õpetajad austavad perekonna kasvatuspõhimõtteid ja teevad lastevanematega lapse arengu soodustamiseks koostööd, mis toetub vastastikusele usaldusele ja lugupidamisele ning avatud dialoogile.

Lähtuvalt laste vanusest ja arengutasemest saavutatakse loetelus olevate tegevuste kaudu ning kuu- ja/või projektipõhise planeerimise alusel püstitatud eesmärgid. Toimib järjepidevuse printsiip. Lõiminguliste tegevuste abil korratakse eelnevalt omandatud teadmisi. Õpisisu vanuseline ja kuude lõikes jaotus toetab õpetamise printsiipide kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale lähemalt – kaugemale ja üksikult üldisele.

Aiarühmades rakendatakse võimalusel mängulist projektõppe põhimõtet ning õppetöö kavandatakse projektiplaani alusel. Projektid kestavad erineva pikkusega, mõnel rühmal terve õppeaasta. Projektõpe on õpetaja ja laste vaheline ühine õpi- ja mängutegevus, mis seab keskmesse lastest lähtuva projektiteema ja võimaldab arendada õpioskusi, loomingulisust, koostöö- ning sotsiaalseid oskusi ning annab lapsele eduelamuse. Tähtis on protsess, laste loovad ja innovaatilised lähenemisviisid ja probleemilahendused. Projektõppes on tähtsustatud laste planeerimisprotsessi kaasamine, mis toetab nende vastutustunde ja enesejuhtimisoskuse kujunemist. Projektõppes tähtsustatakse ka lapse aktiivsust teadmiste ja oskuste omandamisel. Õpetajal on seejuures toetav, suunav ning organiseeriv roll. Õppimisel väärtustatakse keskkonda, mis on elulähedane ning lapse elus tähenduslik. Kui laps saab midagi päris ise teha, kogeda, läbi elada, siis tunne on ehe ja teadmine püsiv. Mängulistes õppetegevustes kasutatakse võimalikult palju laste kõnet: dialoogid, draamamängud, omakogemuslikud vestlused, arutelud.

Õppetöö planeerimine laste süsteemse ja järjepideva arendamise aluseks toimub ka kuuplaani alusel, mis on koostatud lasteaia õpetaja poolt õppekavast lähtuvalt. Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi teemaõppe kaudu, rühmaõpetajal on vabadus valida temaatikat, mille kaudu tegevusi kavandada ja teadmisi omandada. Õpisisu on jagatud tegevuste kaupa. Lasteaias käsitletakse valdkondade vahelisi seoseid tegevustes lõiminguna. Lõiminguna mõistetakse kavandamisel seoseid teema ja kuu lõikes ning seoseid ühe päeva tegevuste lõikes.

Õppe-ja kasvatustegevuste sisu on eraldi välja toodud koos laste eeldatavate tulemustega tegevuste lõikes valdkondadekavades õppekava lisadena.

Õppekava üldosa PDF alla laetav siit

Kohanemine lasteaiaga

Lasteaia ja kodu koostöö on eelduseks, et laps tunneks end lasteaias turvaliselt ja tema arengut toetatakse igakülgselt nii kodus kui ka lasteaias.

Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (EV Haridusseadus § 24).

Edukale koostööle aitavad kaasa lasteasutuse töötajate ja lastevanemate ühised arusaamad lapse arengu toetamise võimalustest ja vastastikustest ootustest.

Lasteaias kasutatakse erinevaid koostöövorme: perevestlused, koosolekud, igapäevased vestlused, lapse arenguvestlused, ühisüritused. Info lasteaia tegemiste kohta on leitav rühma infostendilt ja veebipõhisest keskkonnast www.eliis.ee. Iga rühma lapsevanemate esindaja osaleb lasteaia hoolekogu töös. Lastevanematele korraldatakse rahulolu-uuringuid, mille tulemusi analüüsitakse, antakse tagasiside ning ettepanekuid arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel.

Soovitusi lapse ettevalmistamiseks lasteaeda minekuks ja kohanemisperioodiks

• Oluline on positiivne häälestatus, piisav aja varumine ja rahulik meel.
• Kohandage kodune päevakava samasse rütmi lasteaia omaga (varane ärkamine, puhkeaeg, söögiajad, harjumuste kujundamine).
• Looge lapsele positiivne hoiak lasteaia suhtes, rääkige kui tore seal on ja mida seal tehakse.
• Varuge aega lapse harjutamiseks kollektiivi ja lasteaia päevakavaga.
• Kohanemisperioodil toetage last emotsionaalselt. Kuna olete lapsega nüüd märksa vähem koos, siis püüdke ühistel hetkedel rohkem suhelda, kuulata, kallistada. Laske lapsel olla teie läheduses.
• Kohanemisperioodi pikkus ja edukus, mis on igal lapsel erinev (selleks kulub keskmiselt 2-3 nädalalt kuni üks kuu), sõltub lapse ja lapsevanema valmisolekust alustada lasteaias käimist.
• Öelge lapsele, millal te talle järele tulete, olge täpne ja pidage oma lubadustest kinni.
• Püüdke lapsest lahkudes olla kindlameelne, heatahtlik ja positiivne.
• Hea oleks, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks, nii võib laps muutuda nutuseks, närviliseks ja kergesti haigestuda.
• Kohanemisperiood võib tekitada väikelapsel stressi, mille sümptomid võivad olla pidev nutmine, kurvameelsus, unehäired ja isutus.
• Emotsionaalse tasakaalu saavutamine on väikelastel pikaajaline ja sageli ebaühtlane protsess. Lasteaias on oma kodukord ja rühmareeglid, mida ka vanematele tutvustatakse. Ühised nõudmised kodus ja lasteaias tekitavad lapses turvatunde. Lastes kujunevad kiiremini õiged sotsiaalse käitumise mudelid, mis on väga olulised hilisemas elus.
• Raha, hinnaliste mänguasjade, nutiseadmete, ehete ja maiustuste kaasavõtmine tuleb kooskõlastada rühmaõpetajatega.

Lapse tervise, heaolu ja arengu toetamine                                                                                      

• Lasteasutuses viibib terve laps, kelle tervislik seisund võimaldab tal koos teistega igapäevaselt tegevustes osaleda (ujumine, õue-ja saalitegevused).

• Lasteaeda ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist.
• Haige laps (nohu, köha, palavik jne) vajab rahu ja ravi, mida saab talle võimaldada kodus.
• Lapse nakkushaigusesse haigestumisest on vajalik lapsevanemal teavitada õpetajat esimesel võimalusel. Nakkushaiguse või selle kahtluse ning välja ravimata haiguse tunnuste korral on õpetajal õigus paluda vanemalt lapse lasteaeda tulekul arstitõendit.
• Lasteaias ei anta lapsele ravimeid. Erandkorras (kui arst on lapse kroonilise haiguse korral määranud lapsele ravimite manustamise) võib vanema vastutusel manustada lapsele ravimeid originaalpakendist.

Soovitame lugeda: Lasteaialapse vanema ABC https://parnu.ee/failid/haridus/trykised/Lasteaialapse_vanema_ABC_2012.pdf