Õppetöö

Kohanemine lasteaiaga



Lasteaia ja kodu koostöö on eelduseks, et laps tunneks end lasteaias turvaliselt ja tema arengut toetatakse igakülgselt nii kodus kui ka lasteaias.

Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (EV Haridusseadus § 24).

Edukale koostööle aitavad kaasa lasteasutuse töötajate ja lastevanemate ühised arusaamad lapse arengu toetamise võimalustest ja vastastikustest ootustest.

Lasteaias kasutatakse erinevaid koostöövorme: perevestlused, koosolekud, igapäevased vestlused, lapse arenguvestlused, ühisüritused. Info lasteaia tegemiste kohta on leitav rühma infostendilt ja veebipõhisest keskkonnast www.eliis.ee. Iga rühma lapsevanemate esindaja osaleb lasteaia hoolekogu töös. Lastevanematele korraldatakse rahulolu-uuringuid, mille tulemusi analüüsitakse, antakse tagasiside ning ettepanekuid arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel.

 

Soovitusi lapse ettevalmistamiseks lasteaeda minekuks ja kohanemisperioodiks

  • Oluline on positiivne häälestatus, piisav aja varumine ja rahulik meel.
  • Kohandage kodune päevakava samasse rütmi lasteaia omaga (varane ärkamine, puhkeaeg, söögiajad, harjumuste kujundamine).
  • Looge lapsele positiivne hoiak lasteaia suhtes, rääkige kui tore seal on ja mida seal tehakse.
  • Varuge aega lapse harjutamiseks kollektiivi ja lasteaia päevakavaga.
  • Kohanemisperioodil toetage last emotsionaalselt. Kuna olete lapsega nüüd märksa vähem koos, siis püüdke ühistel hetkedel rohkem suhelda, kuulata, kallistada. Laske lapsel olla teie läheduses.
  • Kohanemisperioodi pikkus ja edukus, mis on igal lapsel erinev (selleks kulub keskmiselt 2-3 nädalalt kuni üks kuu), sõltub lapse ja lapsevanema valmisolekust alustada lasteaias käimist.
  • Öelge lapsele, millal te talle järele tulete, olge täpne ja pidage oma lubadustest kinni.
  • Püüdke lapsest lahkudes olla kindlameelne, heatahtlik ja positiivne.
  • Hea oleks, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks, nii võib laps muutuda nutuseks, närviliseks ja kergesti haigestuda.
  • Kohanemisperiood võib tekitada väikelapsel stressi, mille sümptomid võivad olla pidev nutmine, kurvameelsus, unehäired ja isutus.
  • Emotsionaalse tasakaalu saavutamine on väikelastel pikaajaline ja sageli ebaühtlane protsess. Lasteaias on oma kodukord ja rühmareeglid, mida ka vanematele tutvustatakse. Ühised nõudmised kodus ja lasteaias tekitavad lapses turvatunde. Lastes kujunevad kiiremini õiged sotsiaalse käitumise mudelid, mis on väga olulised hilisemas elus.
  • Raha, hinnaliste mänguasjade, nutiseadmete, ehete ja maiustuste kaasavõtmine tuleb kooskõlastada rühmaõpetajatega.

Lapse tervise, heaolu ja arengu toetamine                                                                                      

  • Lasteasutuses viibib terve laps, kelle tervislik seisund võimaldab tal koos teistega igapäevaselt tegevustes osaleda (ujumine, õue-ja saalitegevused).
  • Lasteaeda ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist.
  • Haige laps (nohu, köha, palavik jne) vajab rahu ja ravi, mida saab talle võimaldada kodus.
  • Lapse nakkushaigusesse haigestumisest on vajalik lapsevanemal teavitada õpetajat esimesel võimalusel. Nakkushaiguse või selle kahtluse ning välja ravimata haiguse tunnuste korral on õpetajal õigus paluda vanemalt lapse lasteaeda tulekul arstitõendit.
  • Lasteaias ei anta lapsele ravimeid. Erandkorras (kui arst on lapse kroonilise haiguse korral määranud lapsele ravimite manustamise) võib vanema vastutusel manustada lapsele ravimeid originaalpakendist.

 

Soovitame lugeda: Lasteaialapse vanema ABC https://parnu.ee/failid/haridus/trykised/Lasteaialapse_vanema_ABC_2012.pdf

Lasteaia ja kodu koostöö on eelduseks, et laps tunneks end lasteaias turvaliselt ja tema arengut toetatakse igakülgselt nii kodus kui ka lasteaias.

Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (EV Haridusseadus § 24).

Edukale koostööle aitavad kaasa lasteasutuse töötajate ja lastevanemate ühised arusaamad lapse arengu toetamise võimalustest ja vastastikustest ootustest.

Lasteaias kasutatakse erinevaid koostöövorme: perevestlused, koosolekud, igapäevased vestlused, lapse arenguvestlused, ühisüritused. Info lasteaia tegemiste kohta on leitav rühma infostendilt ja veebipõhisest keskkonnast www.eliis.ee. Iga rühma lapsevanemate esindaja osaleb lasteaia hoolekogu töös. Lastevanematele korraldatakse rahulolu-uuringuid, mille tulemusi analüüsitakse, antakse tagasiside ning ettepanekuid arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel.

 

Soovitusi lapse ettevalmistamiseks lasteaeda minekuks ja kohanemisperioodiks

  • Oluline on positiivne häälestatus, piisav aja varumine ja rahulik meel.
  • Kohandage kodune päevakava samasse rütmi lasteaia omaga (varane ärkamine, puhkeaeg, söögiajad, harjumuste kujundamine).
  • Looge lapsele positiivne hoiak lasteaia suhtes, rääkige kui tore seal on ja mida seal tehakse.
  • Varuge aega lapse harjutamiseks kollektiivi ja lasteaia päevakavaga.
  • Kohanemisperioodil toetage last emotsionaalselt. Kuna olete lapsega nüüd märksa vähem koos, siis püüdke ühistel hetkedel rohkem suhelda, kuulata, kallistada. Laske lapsel olla teie läheduses.
  • Kohanemisperioodi pikkus ja edukus, mis on igal lapsel erinev (selleks kulub keskmiselt 2-3 nädalalt kuni üks kuu), sõltub lapse ja lapsevanema valmisolekust alustada lasteaias käimist.
  • Öelge lapsele, millal te talle järele tulete, olge täpne ja pidage oma lubadustest kinni.
  • Püüdke lapsest lahkudes olla kindlameelne, heatahtlik ja positiivne.
  • Hea oleks, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks, nii võib laps muutuda nutuseks, närviliseks ja kergesti haigestuda.
  • Kohanemisperiood võib tekitada väikelapsel stressi, mille sümptomid võivad olla pidev nutmine, kurvameelsus, unehäired ja isutus.
  • Emotsionaalse tasakaalu saavutamine on väikelastel pikaajaline ja sageli ebaühtlane protsess. Lasteaias on oma kodukord ja rühmareeglid, mida ka vanematele tutvustatakse. Ühised nõudmised kodus ja lasteaias tekitavad lapses turvatunde. Lastes kujunevad kiiremini õiged sotsiaalse käitumise mudelid, mis on väga olulised hilisemas elus.
  • Raha, hinnaliste mänguasjade, nutiseadmete, ehete ja maiustuste kaasavõtmine tuleb kooskõlastada rühmaõpetajatega.

Lapse tervise, heaolu ja arengu toetamine                                                                                      

  • Lasteasutuses viibib terve laps, kelle tervislik seisund võimaldab tal koos teistega igapäevaselt tegevustes osaleda (ujumine, õue-ja saalitegevused).
  • Lasteaeda ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist.
  • Haige laps (nohu, köha, palavik jne) vajab rahu ja ravi, mida saab talle võimaldada kodus.
  • Lapse nakkushaigusesse haigestumisest on vajalik lapsevanemal teavitada õpetajat esimesel võimalusel. Nakkushaiguse või selle kahtluse ning välja ravimata haiguse tunnuste korral on õpetajal õigus paluda vanemalt lapse lasteaeda tulekul arstitõendit.
  • Lasteaias ei anta lapsele ravimeid. Erandkorras (kui arst on lapse kroonilise haiguse korral määranud lapsele ravimite manustamise) võib vanema vastutusel manustada lapsele ravimeid originaalpakendist.

 

Soovitame lugeda: Lasteaialapse vanema ABC https://parnu.ee/failid/haridus/trykised/Lasteaialapse_vanema_ABC_2012.pdf