Laste suurune nukk MAIA õppis koos 5-6-aastaste lastega lasteaiatarkusi ja kõike muud 13. veebruar Halliki Tammiste
Maia saabus meie juurde ühel kenal esmaspäeva hommikul ning pakkus oma ilmumisega lastele palju elevust. "Kes ta on? Mis ta nimi on? Kust ta tuli? Mis tal kotis on?" ja palju muid küsimusi kuulis Maia esimestel hetkedel.
Hakkasimegi siis teda põhjalikumalt uurima. Kotis oli kaasas ka kiri tema "emalt" ning saime kohe ka esimesed vastused. Tema nimi on Maia ning tema tuli meie juurde koolist. Kooli läheb ta pärast tagasi ka ja seal saab ta rääkida kõigist omandatud lasteaiatarkustest.
Maiale väga meeldis rühmas laste juures olla ja mängudeski kaasa lüüa. Loomulikult osales Maia lastega ka hommikuringis ning lasi üle vaadata kõik enda sõrmed ja varbad ning isegi käejooned! Täiesti uskumatu, kui suure põhjalikkusega on Maia valmis meisterdatud!
Käejoonte uurimisel selgus aga, et Maia käed on mustaks saanud - hakkasime neid siis hoolega "pesema". Ka lapsed said üle korrata kätepesu põhitõed. Esimene lasteaiapäev mõjus Maiale päris väsitavalt. Ronis teine kohe esimesse vabasse voodisse ja suikus enne, kui unejutt oli läbi saanud.
Järgmisel päeval aga oh üllatust! Maial oli nohu! Kohe lausa koledat rohelist tatti oli ninaalune täis. Ega pole ka imestada - lasteaias on see tavaline, et igasugu tõved külge hakkavad. Lasime siis Maial nina puhtaks nuusata ning igaks juhuks panime talle ka maski ette, et ta rohkem kedagi oma nohuga ei nakataks. Sel päeval Maia laste juurde mängudesse igaks juhuks ei tulnudki, istus õpetaja laua ääres ja ehmatas seal teisi täiskasvanuid (ei, mitte oma tatise ninaga, vaid puhtalt enda eksistentsiga).
Kui Maia oli mõned päevad taastunud, selgus, et vaeseksel olid juuksed kõik kammimata ja salgud muudkui ronisid silme ette. Ega's midagi - õnneks oli talle ka juuksehoolduskomplektike kaasa pandud ning ta sai endale ilusa uue soengu pähe.
Hambumusega on Maial õnneks kõik korras - kohe näha, et ta hammaste eest igapäevaselt tublisti hoolt kannab. Olid ju ka hambahari- ja pasta kotis olemas. Lapsedki kinnitasid, et see on ju loomulik, et igal hommikul ja õhtul tuleb 2 minutit hambaid pesta.
Tegevustes osales Maia ka aktiivselt: käis lastega kaasas laulmas ning sporditunnis. Ainult õue ta väga ei kippunud. Aga õige ka, alles oli ju teine nohune ja tema mõõtu kombekat ega talvesaapaid meil ei olnud.
Ahjaa, Maia oli õpetajatele vingerpussi ka mänginud - oli teine ennast kadrilaupäeva hommikuks kadrisandiks riietanud ja istus uhke näoga õpetaja laua ääres!
Maia on vahva nukk, keda annab lasteaia õppetegevustes igati kasutada - väiksematel ühtmoodi, suurematel teisiti. Meie õpetajatena hindasime väga põhjalikkust ja detailsust, millega Maia loodud on. Näha on, et ta on tehtud suure hoole ja armastusega.
Soovime Maiale ja tema "emale" edukat lõputöö kaitsmist ning edukaid uusi lasteaiakülastusi. Loodame, et ta leiab endale päris oma lasteaia, kus teda igapäevaselt hoolega hoitakse :)
Teksti koostaja Rõõmsate lepatriinude rühma õpetaja Marju Üle
Maia saabus meie juurde ühel kenal esmaspäeva hommikul ning pakkus oma ilmumisega lastele palju elevust. "Kes ta on? Mis ta nimi on? Kust ta tuli? Mis tal kotis on?" ja palju muid küsimusi kuulis Maia esimestel hetkedel.
Hakkasimegi siis teda põhjalikumalt uurima. Kotis oli kaasas ka kiri tema "emalt" ning saime kohe ka esimesed vastused. Tema nimi on Maia ning tema tuli meie juurde koolist. Kooli läheb ta pärast tagasi ka ja seal saab ta rääkida kõigist omandatud lasteaiatarkustest.
Maiale väga meeldis rühmas laste juures olla ja mängudeski kaasa lüüa. Loomulikult osales Maia lastega ka hommikuringis ning lasi üle vaadata kõik enda sõrmed ja varbad ning isegi käejooned! Täiesti uskumatu, kui suure põhjalikkusega on Maia valmis meisterdatud!
Käejoonte uurimisel selgus aga, et Maia käed on mustaks saanud - hakkasime neid siis hoolega "pesema". Ka lapsed said üle korrata kätepesu põhitõed. Esimene lasteaiapäev mõjus Maiale päris väsitavalt. Ronis teine kohe esimesse vabasse voodisse ja suikus enne, kui unejutt oli läbi saanud.
Järgmisel päeval aga oh üllatust! Maial oli nohu! Kohe lausa koledat rohelist tatti oli ninaalune täis. Ega pole ka imestada - lasteaias on see tavaline, et igasugu tõved külge hakkavad. Lasime siis Maial nina puhtaks nuusata ning igaks juhuks panime talle ka maski ette, et ta rohkem kedagi oma nohuga ei nakataks. Sel päeval Maia laste juurde mängudesse igaks juhuks ei tulnudki, istus õpetaja laua ääres ja ehmatas seal teisi täiskasvanuid (ei, mitte oma tatise ninaga, vaid puhtalt enda eksistentsiga).
Kui Maia oli mõned päevad taastunud, selgus, et vaeseksel olid juuksed kõik kammimata ja salgud muudkui ronisid silme ette. Ega's midagi - õnneks oli talle ka juuksehoolduskomplektike kaasa pandud ning ta sai endale ilusa uue soengu pähe.
Hambumusega on Maial õnneks kõik korras - kohe näha, et ta hammaste eest igapäevaselt tublisti hoolt kannab. Olid ju ka hambahari- ja pasta kotis olemas. Lapsedki kinnitasid, et see on ju loomulik, et igal hommikul ja õhtul tuleb 2 minutit hambaid pesta.
Tegevustes osales Maia ka aktiivselt: käis lastega kaasas laulmas ning sporditunnis. Ainult õue ta väga ei kippunud. Aga õige ka, alles oli ju teine nohune ja tema mõõtu kombekat ega talvesaapaid meil ei olnud.
Ahjaa, Maia oli õpetajatele vingerpussi ka mänginud - oli teine ennast kadrilaupäeva hommikuks kadrisandiks riietanud ja istus uhke näoga õpetaja laua ääres!
Maia on vahva nukk, keda annab lasteaia õppetegevustes igati kasutada - väiksematel ühtmoodi, suurematel teisiti. Meie õpetajatena hindasime väga põhjalikkust ja detailsust, millega Maia loodud on. Näha on, et ta on tehtud suure hoole ja armastusega.
Soovime Maiale ja tema "emale" edukat lõputöö kaitsmist ning edukaid uusi lasteaiakülastusi. Loodame, et ta leiab endale päris oma lasteaia, kus teda igapäevaselt hoolega hoitakse :)
Teksti koostaja Rõõmsate lepatriinude rühma õpetaja Marju Üle
