Raja lapsed tähistasid 112 nädalat - saadi teadmisi ja arendati silmaringi 28. jaanuar Halliki Tammiste

Raja Raja lasteaia 5-7-aastased lapsed teavad väga kindlalt, et number 112 on hädaabinumber, kuhu saab pöörduda, kui on vaja kiiret abi, näiteks tulekahju, politsei või kiirabi korral.

Antud teemanädalal tegelesid Raja lasteaia 5-7-aastastele lapsed vetelpääste, esmaabi ja politseiteemadega.

• Vetelpääste teadmised annavad lastele vajalikud oskused ja teadmised, et vältida ohtlikke olukordi ja reageerida õigesti hädaolukorras, mis võib päästa nende endi ja teiste elusid.

Teksti koostasid Nutikate mesilaste rühma õpetajad Klair Luup ja Kätlin Roman

Nutikad Mesilased (6-7), Rõõmsad Lepatriinud (6-7) ja Osavad Leiutajad (5-6) käisid Raja lasteaia läheduses asuva sonni juures jälgimas, mis ohud meid ümbritsevad talvel. Esmapilgul tugevana tunduv jää võib väga petlik olla.

Lastele räägiti ja näidati, kuidas aidata uppumisohtu sattunud inimest nii pääste- kui ka käepäraste vahenditega (õppusel kasutati maast leitud puuoksa).

Mitmed lapsed avaldasid imestust veekogu sügavuse üle. Näiteks Keleen (7 a.) ütles, et tema käib emaga tihti seal veekogu juures ja ta ei uskunud, et seal võiks vesi olla üle pea. Jääauku kukkunud meesterahval ei ulatunud jalad põhja.

Saadi teada, et vette kukkudes tuleb kohe käed laiali jää peale sirutada. Ise ennast päästes proovida august välja tõmmata ja edasi pikali end kalda poole rullida. Tagasi kalda poole liikuda, on oluline minna tuldud teed pidi.

Teist inimest päästma minnes on esmatähtis tagada enda ohutus. Jää peal liikuda kas roomates või käputades. Kui jää hakkab ragisema, siis sealt edasi visata abistav vahend kannatanu suunas – puuoks, sall, päästerõngas jne.

Kaldal olevaid lapsi lõbustasid veepäästekoerad, kes seekord ise abivajajat appi ei läinud, sest nemad ei saa jääaugust inimest päästa.

Kadri (6) - Jää peal tuleb ettevaatlik olla, sest jää võib nõrk olla ja siis sa kukud vee sisse. Siis tuleb kedagi appi kutsuda. Kui kedagi ei ole, siis peavad olema kaelas need jäänaasklid. Sa paned need jää sisse ja tõmbad end välja. Kui sa saad august välja, siis sa rullid end maa peale. Mulle meeldisid need koerad ja mulle meeldis neid paitada.

Johan Erik (7) - Nägin jääd. See võib olla nõrk ja sa võid sisse kukkuda. Kui sa kukud sisse, tuleb käed laiali panna ja ennast välja tõmmata. Kui sa välja saad, siis natuke rullida, kuni tuleb kõvem jää. Mulle meeldis neid koeri paitada. See oli naljakas, kui see mees kukkus vette. Mingi seitse korda kukkus.

Siim Otto (7)  - Nägin, et jää on õrn, et koerad ei saa inimest jää seest välja tõmmata. Inimene oli vee sees. Ta pidi roomama. Siis sai ennast päästa ka nii, et nende teravate asjadega tõmbad välja ennast. Kui lähed appi, siis see inimene läks oksaga jää peale ja tõmbas inimese jää seest välja. Mulle meeldis, et sai koerale pai teha, et see inimene vette kukkus.

• Koolieelikud osalesid koolitusel Väike esmaabiandja, mida viis läbi Hiie Lainela-Kollom Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsist

Esmaabi oskused annavad lastele võimaluse reageerida kiiresti ja tõhusalt erinevates hädaolukordades. Need oskused ei aita ainult päästa elusid, vaid ka suurendavad laste enesekindlust, vastutustunnet ja teadlikkust ohuolukordadest. Seetõttu on oluline alustada esmaabi õpetamist juba varases eas, kasutades lihtsaid ja lastele arusaadavaid meetodeid.

Mõtteid Rõõmsate lepatriinude rühma lastelt:

Emilia - mulle meeldis kui ta rääkis luudest ja närvidest. Sain teada, et nii palju asju on selleks vaja, et keha oleks elus.

Greteli - sain teada kuidas tuleb teistele esmaabi anda- kuidas siduda ja plaastreid panna.

Trevor - tädi näitas kuidas sidet käe ümber panna. Sain teada kuidas süda pumpab.

Alina - panime kipsi, plaastrit.

Sebastian - võõrast peab ka aitama, isegi kui ta on võõras. Süda on hoopis teistsugune kui ma arvasin.

Richard - esmaabi on esimene abi. Sa aitad inimest kohe esimese abiga. Kui ta kukkus libeda jääga, siis ma uurin kuidas tal on ja kui viga sai, siis tõstan ta püsti tagasi.

Airon - kui kopse inimesel pole, siis ta liikuda ei saa. Kui sõrmest tuleb verd, siis võivad veresooned katki olla.

Mõtteid Nutikate mesilaste rühma lastelt:

Aleksija - Tema on arst ja tema rääkis, kus sa pead panema plaastri. Ta rääkis, kui on veri, pead panema külma vett. Rääkis kui paned kipsi.

Siim Otto - Plaastrit ega sidet ei tohi enne mustaks teha, kui peale paned. Me saime endale plaastri ja side peale panna. Arst rääkis inimese kehast ja et inimene ei tunne ilma keeleta maitseid.

Johan Erik - Täna käis külas arst. Rääkis, et kui keelt pole, siis ei saa rääkida. Inimesel on kõik närve täis - selle pärast, et tunda valu.

Ta rääkis, et süda pumpab veresoontesse ikka veel edasi, isegi siis, kui sa magad. Ninal on ka palju veresooni, ei tohi plaastri seda riiet katsuda. Keel on, et maitseid tunda.

Milena - Ta oli arst. Ta andis meile plaastri.

Jasper - Ma sain teada, et esmaabi on see ka, et ma ütlen, et kas ma saan aidata ja siista ütleb, et ma lähen edasi, et ei ole vaja aidata. Ma sain teada, kuidas on sidemelukk. Ma sain teada, et plaastri riideosa ei või katsuda, kui sa paned käe peale.

• Õppekäik Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse õppeüksusse ja muuseumi

Teksti koostasid õpetajad Klair Luup ja Kätlin Roman

112 nädala raames külastas Nutikate mesilaste rühm Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse õppeüksust. Neid võtsid vastu kaks vahvat kadetti Marcus ja Karoliine, kes tutvustasid erinevaid õppekeskkondi, mis on vajalikud korrakaitsjaks õppimisel.

Ringkäigu jooksul tutvuti erinevate treeningsaalidega, sise-, väli- ja virtuaalse lasketiiruga. Neist viimases said soovijad ise kätt proovida, mis ei osutunudki nii kergeks, kui esmapilgul paistis.

Lapsed esitasid soovi alkomeetrisse puhuda, mida neile küll võimaldati, kuid võhma oli neil selleks vähe. Eriti põnev oli politseimuuseum, kus olid eriajastu vormiriietused ning politseinike tööks vajalikud vahendid (trükimasin, fotoaparaadid, filmikaamerad, alkomeeter jne).

Oma ringkäik lõpetati parklas, kus uudistati politseibussi nii seest kui väljast. Lapsed said proovida kuulivesti, heli summutavaid kõrvaklappe, mida sai ka nupu abil kuuldavaks muuta.

Lastele meeldivaks üllatuseks sai igaüks akadeemia poolt kooli logoga pulgakommi. Vastuvõtt oli väga sõbralik ja soe. Lapsed kutsusid kadette ka meie Raja lasteaeda külla.

Oliver (7) - Mulle meeldis see, kui me saime tulistada. Mulle meeldisid need suured karikad. Nad said need seepärast, et nad töötasid ilusasti politseis ja teevad palju sporti. Seal oli mitu jõusaali. Seal muuseumis oli vana see, kuhu sa sisse puhud ja mis mõõdab, kas sa oled alkoholi joonud või ei ole. Ma võisin kaasa võtta sealt kuulid (kestad), kus nad õpivad läbi auto tulistama. Käisin politseibussis. Ma proovisin, kuidas pättidel seal taga istuda on. See oli lõbus. Me saime pulgakommi ka.

Keleen (7) - Ma alguses ei tahtnud sinna minna, aga ma olen väga õnnelik, et ma kaasa tulin. Mulle meeldis seda vesti kanda seal, neid kõrvaklappe kanda ja politseiautos käia. See onu oli tark, nunnu ja sõbralik. Ma sain seal tulistada selle püssiga. See tegi mind õnnelikuks, sest mul läks hästi. Tahaksin, et nad tuleksid meile millalgi lasteaeda külla.