Uudised

Rõõmsad lepatriinud käisid Pärnu Muuseumis oma juuri otsimas 18. veebruar Halliki Tammiste


Ühel põneval talvepäeval käisid Rõõmsad Lepatriinud (6-7 aastased) oma lasteaiarühmaga Pärnu Muuseumis, kus osaleti haridusprogrammis "Oleme eestlased ja otsime oma juuri". Seekord sukelduti ajas tagasi kiviaega, et avastada, milline oli elu tuhandeid aastaid tagasi.

Muuseumimemm Aili Laak rääkis lastele, et juba kiviaja lapsed pidid oma vanemaid aitama – metsast otsiti käbisid, oksi ja puid, et pere saaks sooja ning toitu valmistada. Lapsed kuulasid huviga ja kujutasid ette, milline oli elu ilma elektri ja mugavate kodudeta.

Programmi käigus said lapsed mängida kiviaja laste mängu – veeretada tammetõrusid, mille saatel suunduti järgmisesse ruumi. Seal ootas ees keskaeg, kus lapsed said uurida keraamikat ning ka maalinna maketti. Lapsed said pimesi katsuda ja ära arvata linaseemneid, herneid ja ube. See oli põnev ja üllatav kogemus, mis pani nad oma meeli teravdama.

Muuseumikülastus pakkus lastele palju uusi teadmisi ja elevust. Oli tore avastada, kuidas elasid inimesed kaugetel aegadel ja kui erinev oli nende igapäevane elu võrreldes tänapäevaga. Rõõmsad Lepatriinud naasid lasteaeda uute teadmiste ja vahvate mälestustega!

Laste tagasiside:

Greteli- mulle jäi meelde kiviaeg. Et kiviajal tehti kausse, kust saaks süüa. Kiviajal oli ükskord tsunami ehk pikk vesi ja need veed hakkasid kahanema. Kuna vesi ei tahtnud seista, siis hakkas vesi voolama ja nii tulidki jõed. Pärnu lähedal on üks maalinn, kust on palju asju leitud.

Roger- muuseumi memm rääkis vanadest asjadest. Et kuidas vanasti käisid inimesed jahil. Vanasti lapsed käisid metsas lõkke jaoks asju korjamas (puid, käbisid, puuoksi jne).

Emilia- mulle meeldis vana sild ja sarvest tehtud inimkivi. Suur laev oli ka seal aga muuseumis oli ainult väike tükk sellest laevast. Suurt laeva sai näha ekraani pealt.

Ida- kiviaja inimesed tegid lõket tulekiviga. Käisime vaatamas ka vanarahvaaega. Seal olid väga ilusad triibulised riided. Viikingitel olid mõõgad ja kiivrid peas.

Teksti koostas õpetaja Helin Seppenen

Ühel põneval talvepäeval käisid Rõõmsad Lepatriinud (6-7 aastased) oma lasteaiarühmaga Pärnu Muuseumis, kus osaleti haridusprogrammis "Oleme eestlased ja otsime oma juuri". Seekord sukelduti ajas tagasi kiviaega, et avastada, milline oli elu tuhandeid aastaid tagasi.

Muuseumimemm Aili Laak rääkis lastele, et juba kiviaja lapsed pidid oma vanemaid aitama – metsast otsiti käbisid, oksi ja puid, et pere saaks sooja ning toitu valmistada. Lapsed kuulasid huviga ja kujutasid ette, milline oli elu ilma elektri ja mugavate kodudeta.

Programmi käigus said lapsed mängida kiviaja laste mängu – veeretada tammetõrusid, mille saatel suunduti järgmisesse ruumi. Seal ootas ees keskaeg, kus lapsed said uurida keraamikat ning ka maalinna maketti. Lapsed said pimesi katsuda ja ära arvata linaseemneid, herneid ja ube. See oli põnev ja üllatav kogemus, mis pani nad oma meeli teravdama.

Muuseumikülastus pakkus lastele palju uusi teadmisi ja elevust. Oli tore avastada, kuidas elasid inimesed kaugetel aegadel ja kui erinev oli nende igapäevane elu võrreldes tänapäevaga. Rõõmsad Lepatriinud naasid lasteaeda uute teadmiste ja vahvate mälestustega!

Laste tagasiside:

Greteli- mulle jäi meelde kiviaeg. Et kiviajal tehti kausse, kust saaks süüa. Kiviajal oli ükskord tsunami ehk pikk vesi ja need veed hakkasid kahanema. Kuna vesi ei tahtnud seista, siis hakkas vesi voolama ja nii tulidki jõed. Pärnu lähedal on üks maalinn, kust on palju asju leitud.

Roger- muuseumi memm rääkis vanadest asjadest. Et kuidas vanasti käisid inimesed jahil. Vanasti lapsed käisid metsas lõkke jaoks asju korjamas (puid, käbisid, puuoksi jne).

Emilia- mulle meeldis vana sild ja sarvest tehtud inimkivi. Suur laev oli ka seal aga muuseumis oli ainult väike tükk sellest laevast. Suurt laeva sai näha ekraani pealt.

Ida- kiviaja inimesed tegid lõket tulekiviga. Käisime vaatamas ka vanarahvaaega. Seal olid väga ilusad triibulised riided. Viikingitel olid mõõgad ja kiivrid peas.

Teksti koostas õpetaja Helin Seppenen